kõik..kõik..ja ei miskit.

Välk ja vihm ,tuul ja torm. Just nüüd see tuli ,kui tundsin sellest niiväga puudust. Ma armastan torm .

Nii palju on juhtunud ,et tekib tunne nagu poleks midagi juhtunud. Ma ei mäleta kust ma pooleli jäin.
Jah õige ma sain 16. Väiksen tahtsin alati just 16 olla. Nüüd ma siis olen.
Igatsen nii palju asju. Oma pisikest koolimaja ja õpetajaid-õpilasi ; Seiklusi ja meetetus samas vaikust ja rahu.
Raske ,alustad jälle nullist nagu ikkajajälle. Nii tavaline ju ,et koli ,uus koht ,uued inimesed ,aga seekord on see midagi täiesti muud. Peaees sügavasse vette. Kas ma üldse saan sellega hakkam ,kas ma suudan jälle end kokku võtta ja sulanduda.
Prr peavalu.
Aga lõpetamine oli ilus. See oli minu päev ja mul on ükskõik ,mis ilm oli ja kes ei tulnud kohale ,kes unustas või mis iganes. See oli S U U R E P Ä R A N E !
Ja siis ees see kolimine. ootan ,aga tahaks ,et see oleks alles aasta pärast. Ma ei saagi enam unetult vaadata ,kuidas majdevahelt päike tõuseb ja ei saagi enam minna ja olla nii..
lõpuks ometi õpin hindama asju ,mida varem ei märganud! Mul on lõbus olnud! Aga fakit seda kõike on liiga palju minu jaoks!

NELLY FURTADO - TRY !
<<>