Oled sa tundnud seda palavikulist tunnet. Sellist ,et sul on ühtaegu kuum ja külm. Ja iga pisemgi tuuleiil toob esile kananaha ja iga väiksemgi emotsioon ajab vere keema. Ja siis korraga tundub ,et see pole üldse päris.
Liiga palju on praegult vastandlike tundeid ,liiga palju emotsioone ,neid on liiga raske seedida oma peas. Iga tunne on liiga erinev ning mõistmatuks jääb ,kuidas need kõik mu sisse ära mahuvad. tekib tunne ,et plahvatan kohe ja iga emotsioon lendab ise suunda.
Kevad ,see on alati nii raske aastaaeg ,alati lõppeb miski samas tähendab see alati millegi uue algust. See aasta aeg toob tagasi palju mälestusi ,mis toovad tagasi vanad tunded. Neid on liiga palju.
Iga pisemgi asi tekitab uusi tundeid ,uusi emotsioon ,neid tuleb juurte ja juurte ja ma ei tea kas suudan neid enese sisse ära mahutada.
Siis tundub ,et see pole üldse mina. Nagu keegi teine tegutseks ja mõtleks minu eest .
See paneb mind naeratama ,aga ei aja südamest naerma.
Kõike ei saa panna võrduma on lihtsalt asju mida ei saa seostada ,seepärast jääb kõik lünklikuks ,see pärast tekivad tühimikud ,kuskil on alati ruumi veel mõne mõtte ja tunde ja inimese jaoks..jälle räägin endale vastu.
Kaotasin mõtte ,mida öelda tahtsin just ,veel üks tühimik ,kuid küll seegi täidetud saab.
ja tead ,ma olen sellest üle. Ole sina ka!
..saades näha parimat on raske ihaldada lihtsalt head..
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment